Ei tea, kas hakkan vanaks jääma või läheb eesti muusika tõesti järjest paremaks. Ma ei räägi siin kõrgtasemest - Padarite perekonnast, Singer Vingerist - ja jätan välja ka traditsioonilise eesti muusika a la Anaconda, Code One, Meie Mees (R.I.P), mis meenutavad stereopilte (teatud olukorras nagu paistaks midagi).
Praegu pean silmas selliseid artiste nagu Vaiko Eplik näiteks ja eriti Supernova. Jah, ma tean, kuidas viimane kuulsaks sai ja ma tean, et neid produtseerib Salleri-vana, aga kuulake bändi plaati. Ikka tõsiselt hea.
Kui ajakirjanduses viidatakse pidevalt sarnasusele Smilersi muusikaga, siis minule meenutab nende muusika pigem Oasist. Selline kohatine hooletu kitarr ja eriti vokaal, mis kõlab sarnaselt Liam Garragheriga.... Aga mis kõige olulisem - lood on eesti keeles ja seda absoluutselt häbenemata. Energia, mõte, rütm, meloodia. Mitte päris lemmik veel, aga kuulata soovitan küll igaühel. Ja just neid lugusid, mida telekast ega raadiost ei mängita.
Måneskin “Coraline”
2 aastat tagasi
1 kellegi teise oma:
eks see ole ikka muusika mis paremaks läheb:D
Postita kommentaar