Sisuliselt mitte miski. Aga hakkame algusest. Esiteks nimetus Rahvakogu. Ei ole raske ära arvata, kust tuli selline nimevariant. Kui riiki juhib Riigikogu, siis... . Aga see on väga halb nimi, sest enam selgemalt ei saaks rahvast riigile vastandada. Kas pole kummaline, et meil on Riigikogu, mille valib rahvas ja siis Rahvakogu, milles võtab sõna ka rahvas? Et riik ja selle juhtimine on kuidagi väljaspool rahvast. Ja nüüd rahvas teeb oma alternatiivse kogu, kus mõtteid avaldada ja riigi juhtimises osaleda.
Sisulisest küljest on see keskkond tõesti paljuski nagu netikommentaarium. Mitmetes kommentaariumites tuleb end isikustada või saab seda teha vabatahtlikult. Ja paljud n-ö elukutselised kommenteerijad seda ka ei pelga. Õigupoolest kommenteerivad nad igas portaalis, kus saab arvamust avaldada, nii ka Rahvakogus. Ja karta on, et ka seal jäävad peale – eriti kvantiteedilt – need arvamusavaldajad, kes on seda juba ammu harjunud tegema. Isegi teemade ringi piiritlemine ei erista Rahvakogu netikommentaariumist, sest ühe rubriigina on seal ka Varia – ehk siis tee mis ettepanek tahad, ükskõik mis teemal. Kanepi legaliseerimise soov on seal juba kirjas. Palju õnne, Rahvakogu.
Nüüd palun selgitage mulle, kuidas erineb too Rahvakogu erakonnapoliitikast, kui terve hulga ideede seast valib keegi ikkagi parimad, kõigi mõtted eelnõusse ei jõua, mõne mõtted jõuavad muudetult jne. Ikka on keegi juht, keegi on lõplik otsustaja. Kuidas erineb see Riigikogust näiteks?Need, kelle ideed välja jäävad, hakkavad ilmselt üritust süüdistama kallutatuses.
Kui kolate natuke seal Rahvakogus ringi, märkate vaevata, et ka poliitikud on seal juba sõna võtmas. Muidugi on ka rahvasaadikud osa rahvast ja neil ei saa keelata kuskil oma arvamust avaldamast. Ma ei kahtle üldse, et too Rahvakogu kaaperdatakse kiiresti tegevpoliitikute ja erakondade broilerifarmi poolt.
Kui mul oleks endal mõni särav mõte, kuidas erakonnaseadust või valimisseadust paremaks teha, siis mida ma teeks? Kindlasti ei avaldaks ma seda mõtet kuskil veebikommentaariumis, sest seda ei märka keegi. Kindlasti ei kirjutaks ma seda Rahvakogusse, sest see ei erine paljus veebikommentaariumist ja ma ei taha oma ideele saada avalikult miinuseid või plusse teistelt rahvakogulastelt. Mitte et ma ei taluks kriitikat, aga kui ma olen kirjutanud oma mõtte lahti ning keegi annab sellele miinuse, siis tahaks teada, et mis talle siis ei meeldinud, äkki jäi midagi arusaamatuks mu selgituses. (EDIT: selgus siiski, et saab ka vastuargumente esitada. See on hea.)
Mida mina siis hea idee korral teeksin – kirjutaksin kirja oma saadikule. Te ju valisite kellegi end esindama, eks? Temale kirjutagegi, las ta esindab teid. Kui te ei ole tema esindustööga rahul, andke sellest talle teada ja kui sellest pole abi, valige järgmine kord keegi teine.
Kriitiline jutt tuli.
PS. Pooldan valimisseaduse ja ka erakonnaseaduse muutmist. Eriti viimane vajab parandamist, kui see korda saab, pole valimisseadust võibolla vaja üldse torkida.
Måneskin “Coraline”
1 aasta tagasi
