Jälle levis (mis on parem kui eetris)

Nüüd siis uues kodus, mis pole siiski päris meie oma, aga juba suurem samm sinnapoole. Kolimine läks valutult, Anni orgunnis "pirukaga" noormehe, kellega tegime vaid kaks ringi läbi Tallinna. Uskumatu kui palju asju võib kahel inimesel koguneda isegi ühikas elades.

Nädal otsa ei olnud mul netti ja pidin oma suureks kurvastuseks telekat vahtima. Internetis on see võrratu vabadus külastada neid lehekülgi, mida parasjagu tahan, telekas on kuidagi väga pealetükkiv oma programmidega, aga õnneks on olemas punane nupp puldil. Paar päeva tagasi käis kaablikutt oma seitsmeminutilisel visiidil, toksis sisse paar parooli, nõudis mult kaht allkirjasirgeldust ja tõmbaski juba uttu. Ja internet sai. Ja maailm langes põlvili põrmu tema ees.

Muidu ikka tavaline rutiin - töö, kodu, kooliasjad. Selle viimasega tahaks ühelepoole saada, aga seda virinat on ka juba nii palju saanud, et ei viitsi rohkem. Las olla.

Pealegi - vaatasin siin mingit snookeri videot ja panin tähele üht päris huvitavat asja, mida kavatsen esimesel võimalusel katsetada. Äkki aitab see mu skoorid 40-st kõrgemale, kui kaasmängija vigu mitte arvestada.

Nädalavahetuse panen kirja märksõnadega, siis võite ise panna kokku just sellised kaks päeva, mis teie arvates võisid mul olla. Ega need variandid väga erinevad ei tule. Niisiis: Vändra, Tallinn, lõke, tahtejõuetus, õlu, jäätis, puud, kortsus pluus, päike, ema, šašlõkk, jäätis, vorst, aiamaa, naer, aiamaja, Türi, laiskus, vend, töö, kooliasjad, hea uni, õiendamine, jalutamine, jäätis, sõbrad, rong, laps.

Side lõpp.

Sinna ja tänna ja veel kuhugi

Nädalake möödas peaaegu ja mõningad asjad hakkavad muutuma. Ma viimaks otsustasin kuu alguses, et on viimane aeg hakata päris elukohta otsima, kui üürikorterit nii võib nimetada. Ühikaaeg hakkab läbi saama, sest elu sunnib peale ja ausalt öeldes on nendest valvememmedest ja igasugustest kellaaegade järgimisest kõrini saanud.

Ega ma ei lootnudki, et asjad liuglevad kergelt kui märg seep vannis. Kui juba reaalselt mingit kohta otsima hakata, siis on valikut tegelikut vähem kui võiks arvata. Ja pealegi on peale meie ka veel inimesi, kes seda vähest valikut ära üritavad kasutada.

Esimene korter, mida vaatasime, nägi piltide pealt välja täitsa kõbusa elamisena, mida see ei olnud. Omanikul oli see kahetoaline veel müügis ka, nii et kohvrite otsas elamisest me keeldusime.

Üks ühetoaline, mis tundus sobivat, oli juba ära lubatud, lepingki sõlmitud, aga üürijad ei olnud raha üle kandnud. Ootasime, äkki ei kannagi. Ei kandnud. Pidime vaatama minema, ent bussi astudes helistas maakler ja ütles, et üürijad palusid pikendust. Nojah, ühikasse tagasi siis.

Leidsin veel ühe variandi, mis oli isegi parem kui eelmine ja jõudsin juba inspekteerimise kokku leppida, kui helistas eelmise koha maakler ja ütles, et jätsid lepingu katki, sest raha ei ilmunud. Nullist oli saanud kaks varianti.

Käisime siis täna mõlemaid vaatamas ja kuigi ühetoaline on värskelt remonditud ja väga ilus (rääkimata toredast ja lahkest omanikust), siis võtame sama hinnaga kahetoalise, mis nii kena ei ole, kuid ka mitte kõige hullem. Omanik ainult venelane, ei tea kui kõrgeks see keelebarjäär kujuneb.

Niisiis tuleb varsti kolima hakata. Kellel autot selleks tarbeks pakkuda, helistage. Telefoninumber on teil telefonis.

Muidu on närviline nädal olnud. Aga saame hakkama.

Tarbijakaitse minutid

Üldiselt ma õhtulehte ei loe, aga kuna nad on meist korrus allpool, siis imbub paras hunnik Õhtulehti ka üles ja siis ma ikka vahel viskan pilgu peale. Üks regulaarselt toimuv asjalik uuring on neil küll - neljaliikmelise pere toidukorvi maksumus.

Väga kenasti ja mugavalt on tehtud tabel, kus on reas erinevatest kauplustest ostetud asjad, mis teoreetiliselt (ja tihti ka praktiliselt) ühel neljaliikmelisel perel võiks ühe nädala jooksul söönuks saamiseks vaja minna. Erinevaid tooteid on 36 ja muuseas on sisse kalkuleeritud ka nelipakk :) ning kartulid, jahu, kohv, munad, leib, sai, juust jne.

Ja mis me siis 29. märtsi uuringust näeme? Stockmann, kus nädalane söögivaru maksab kõigest 952.40 ei olegi enam kõige kallim toidupood. Oh ei, see au kuulub nüüdsest Kaubamajale - samade asjade eest julgevad Kaubamaja tegelased küsida 1026.75. Esimest korda üle tuhande krooni piiri. Alates jaanuarist on toidukorv seal kallinenud 56 kulli.

Kõige odavam on jätkuvalt Säästumarket - 716.95. Järgneb Comarket 722.45-ga. Mõnevõrra üllatuslikult on Prisma 50 kulli odavam kui minu senine põhiline moonavarumispunkt Rimi.

Selline on ülevaade. Nüüd tuleb point. Milleks peaks normaalselt mõtlev tallinlane kulutama oma toidukorvile 1200 krooni kuus rohkem kui mõni teine? Milleks ostavad inimesed süüa Kaubamajast või Stockmannist kui igal pool müüdavad tooted on ju tegelikut kõik needsamad ja maitsevad ühtemoodi? Jahu on alati jahu, Tere piim ei saa Säästukast ostes olla teise maitsega kui Kaubamajas.

Minu jaoks tundub see lihtsalt lollidelt raha käest äravõtmisena. Loll läheb Stockmanni, ei viitsi Säästukasse jalutada, ja talt võetakse raha niimoodi käest ära, et ta ise ei saagi aru. Olen ka Kaubamajas käinud ja seal on hunnikutes inimesi, kes sõidavad ringi ääreni täis kärudega.

Tegelikut muidugi mis see minu asi on, kas keegi ostab oma piima neli krooni kallimalt või mitte. Mina igatahes ei osta.

Päris sissekanne

Blogi on hea asi vähemalt ühel põhjusel - siia saab põgeneda mitmete asjade eest. näiteks praegu peaksin ma tegema Prantsusmaa ja Hollandi keelepoliitilist analüüsi. See aga ei taha mul kuidagi edeneda, sest pole häid matejale ja ma pean selle kirjatüki pastakast välja raputama. Siiani ei ole ka raputades midagi tulnud.

Nüüd kirjutan ma hoopis seda siisekannet - klahvid klõbisevad ja Anni mõtleb, et ma teen hullu hooga analüüsi. Heh.

Tegelt ma muidugi peaksin seda analüüsi ka tegema, aga kui 11 lehte on valmis ja vaja veel saada kokku umbes kaks lehte, siis ei ole erilist motivatsiooni - mitte et seda 0 lehekülje juures eriti oleks olnud.

Jätke meelde - kui sissekandeid tuleb nõnda tihedalt, siis on mul mingi oluline kooliasi vaja ära teha.

Nüüd millsetki muust.
On Maarjamaal käinud Jackson ja on White Stripes ja Metallica ja muud maailma vägevaimad, aga nii rasket staari nagu Päris Hilton, pole veel siinmail nähtud. Tänud muidugi Elu24 paparatsodele, kes suutsid läbi häguse Forumi hotelliakna pildistada kedagi megatibile sarnanevat päikeseprillides ja nokamütsis raamatut lugemas. Ja aplaus Elu24 püstolreporteritele, kes ilmselt otse trammis vorpisid fotodele ka loo juurde. Nüüd oleme kolletumiselt muule maailmale järele jõudnud. Õnnitlen kõiki.

Üks huvitav fakt veel. Elises OP-is põhjendas Forum Hoteli arhitekt fuajee mõlemat pidi läbi paistvaid aknaid sellega, et ta tahtis tuua ehitise linnaelanikele lähemale - inimesed näevad seest välja ja väljast sisse. Ja juba täna läkski sisse nägemist vaja. Kui ettenägelik arhitektist, kelle nimi mul meelde ei tule.