Üks tubli reede õhtu

Nädalavahetus möödus toerdasti Vändras. Juhulikult ei olnud läheduses ühtegi eksamit ega tööpäeva, seega sai rihma lõdvemaks lasta. Ilmad joppasid ka nii ilusad, et pühapäeval ei tahtnud kuidagi Tallinnasse tagasi kärutada.

Et siis reede õhtust. Algul küllaltki vettpidav plaan korraldada üks tekiilaõhtu hakkas peale mõningasi finantsarvestusi sorinal läbi laskma. Ehk oleks ka hakkama saanud, aga osad kompanjonid ei olnud ideest eriti vaimustuses. Seega läksid asjad jälle nii nagu ise tahtsid. Mõned õlled kaasa ning Anni ja Viljariga staadionile. Sealt liikusime alles poole kolme paiku, mõni omal jalal, mõni mitte.

Selles ajavahemikus tekkis loomulikult rahvast juurde - tulid need, keda kutsuti ja keda unustati kutsuda tulid ise. Eriti hakkajad tulijad olid Pilsneri-vennaksed, kes paanika vältimiseks saabusid neljastes gruppides enam-vähem ühtlase tempoga. Eriti palju oli neid kaasa luuranud Erkki, Arendi ja Mikuga. Kõik võeti siiski peale pisukest imestamst kenasti seltskonda vastu, sest Pilsnerid pole teadupärast väga lärmakad ja käituvad suht viisakalt.

Sääski tappes, juttu ajades ja õlut juues läks aeg väga kiiresti ning saabus kätte hetk, mil Pilsnerid hakkasid ära väsima - lamasid kõik pikali rivis pingi all ja kohalik heakorrastuse-tädi viis nad endaga kaasa uuele ringile. Kuna aga Pilkude tähtsus seltskonnas saab selgeks alles siis, kui neid enam ei ole, tuli midagi muud välja mõelda. Viljar, kes oli juba kaks päeva varem lubanud end vikerkaareks juua, saabus lühikeselt Moktari-rännakult tagasi koos hirmsuure Viru Valgega. Viimane sai kohe peaaegu kõigiga jutule.

Kui Viljar oli pudelit suudelnud mitu korda umbes kolm sekundit järjest, arvas tema organism, et nüüd küll aitab ja lülitas ilma Viljariga konsulteerimata välja tema aju mitmed olulised funktsioonid.

Safe mode'il töötav Villu märkas ühtäkki, et on päris kena ilm üheks karastavaks supluseks. See idee suruti maha järgmiste kaotustega: Mongoli valge särk muutus mitte nii valgeks, Villu teksapüksid võtsid mudavanni, nahktagi kadus ja leiti üles ja kadus ja leiti üles, mitutuhat kalorit kulutatud füüsilist energiat ning üks teadmata asjaoludel siniseks muutunud silm.

Pärast Villu võitluste lõppu otsustas ta organism minna üle power save'i asendisse, jättes tööle vaid elutähtsad süsteemid. Kuna omasid lahinguväljale maha ei jäeta, kulus järgmine tund Viljari kojutoimetamisele. Mingil põhjusel kaasas see tegevus suurma osa seltskonna meespoolest, kes kõik pidasid end ilmset mingis etapis vajalikuks. Kes kandis prille, kes tagi, kes meest ennast.

Vahepeal oli seltskonda lisandunud veel inimesi, kes Vändra vahel toredasti õhtut veetsid. Ka nendega sai juttu räägitud. Kahjuks olid väga paljud peale logistilist trantspordiaktsiooni üle alevi laiali vajunud, nii et kui ma staadionile tagasi jõudsin, oli meid kokku järgi vaid viis. Olime natuke aega veel lahedad ja siis läksime laiali.

Et siis selline küllaltki meeldiv õhtupoolik. Kahju on sellest, et ei jõua kõigiga pikemalt rääkida, kellega tahaks. Alati kipub aega väheks jääma. Sellest on küll kahju.

Test - kes ma tegelikult olen

Saanud inspiratsiooni Viljari blogist, otsustasin panna kirja ka enda olemuse testi tulemused. Igaks juhuks ütlen kohe ära, et igaühel on õigus uskuda seda mida ta iganes tahab.
Niisiis minu testi tulemused - kes ma tegelikult olen.


Oled väga huvitav isiksus, kes ei jäta kedagi külmaks. Samas võid olla ka väga igav ning jätta nohiku mulje. Sulle meeldib inimestega suhelda. Seda lausa nii väga, et kui oled jäänud üksi, tunned ennast lausa halvasti. Mõnikord tunned end aga väsinuna ega taha kellegagi rääkida ja vihastad kui keegi tuleb sinult midagi paluma või küsima.

Sa suudad vaevata organiseerida üritusi ja joominguid, enamasti nii, et sa ise ei pea millegi eest maksma. Kuigi tegelikult sulle organiseerimine ei meeldi ja võid suvalisel hetkel hakata karsklaseks.

Suhted rahaga on sul head. Sa suudad hakkama saada 100 kulliga kuus ja kõik ülejäänud kõrvale panna, et seda siis hiljem millelegi muule kulutada. Mõnikord tabavad sind hirmsad kulutamishood, mil kroon ei jää krooni peale ja palgapäeva õhtul valid ülemuse numbrit avansi küsimiseks.

Oma arvamuse avaldamisega on nii, et sa kas avaldad seda või mitte. Kus aga näed ebaõiglust võimutsemas, sealt lased kiirelt jalga. Sulle on iseloomulik võidelda nõrkade, väetite ja kehvikulte eest.

Sa suudad kõiki lennult mõista, enamasti loed lausa mõtteid. Seetõttu võib vahel veider tunduda, et teised sulle ütlevad, et sa ei mõista kunagi midagi. Vahel see võibki nii olla.

Peresuhetes oled oma abikaasale väga truu, eriti siis kui sa parajasti armukesega aega ei veeda. Lapsed meeldivad sulle hirmsasti. Veedad nendega palju aega ja oled nõus laste pärast jätma minemata ka presidendi vastuvõtule. Siiski tuleb mainida, et tihti käivad lapsed sulle pinda ja sa tahaksid neile soki suhu toppida ja nad kappi kinni panna. Seda ei juhtu siiski liiga tihti.

Kui töötad mõnel juhtival ametikohal, oled just oma sõiduvees. Sulle meeldib jagada käske ja käia koosolekutel tähtsaid küsimusi arutamas. Sa lausa naudid töökaaslaste austust ja imetlust. Kui aga oled torumees või vorstiviilutaja, siis ei saakski olla sulle paremat töökohta. Sulle nii väga meeldib omaette nokitseda ja ilma suurema tähelepanuta igapäevast leiba teenida.


Hobideks sobivad sulle igasugused loomingulised tegevused - maalimine, luuletamine. Nendega tegeledes tunned end asjalikult ja targalt. Kuna oled laia huvideringiga, leiad põnevust ja väljakutset ka pensionäridele kotijooku tehes, sihvkakoori tatistades ja autoga trahvikviitungite kogumises.


Et siis selline ma testi järgi olengi. Kohutav kui täpselt see test mind kirjeldab. Iga punkt sobib täpselt minu kohta. Hämmastav.

Kolmapäev

No nii. Nüüd siis sess käib ja silmad on mul jälle punased nagu särjel. Eile läksin 24h vahetusse tööle ja hommikul eksamile. Öösel muidugi õppisin ka. Oma lolluse tõttu jäin eksamile hiljaks ka veel, aga õnneks polnud sellest suuremat lugu, hea oligi, et ei jäänud aega kordama hakata ja endas sellega segadust tekitada. Kirjutasin vastused ära, ringutasin ja viisin töö ära. Tulemuseks B. Olen igati rahul.

Hea plaan minna koju magama luhtus juba eos, sest pidin minema Tallinna maleva staapi pabereid viima - puhkuse avaldust ning avalduse tühistamise avaldust. Õnneks läks seal kiiresti ja järgmine sihtpunkt oli Madara juuksur Kristiine juures. Esimest korda käisin Tallinnas juuksuris. Enne olin muidugi välja peilinud koha, kus ma ei peaks poolt palka juuste kitkumise eest välja käima. Sealne neiu sai minu kiharatega hakkama kuskil seitsme minutiga ja sai viiekümne kulli võrra rikkamaks. Niisiis läks ka seal oodatust kiiremini ja varsti olin kodus. Keerasin kohe mõnuga teki alla ja magasin mitu head tundi.

Nüüd on mul töölt kuus vaba päeva järjest ja järgmine eksam alles järgmisel neljapäeval. Saan korralikult aja maha võtta ja paar päeva puhata. Vändras loomulikult, mitte Tallinnas. Rahus ja vaikuses ja sõpradega hullates. Homsest hommikust, mil ma kavatsen ärgata siis kui viimanegi uni on ära magatud, tunnen ma juba ette mõnu.

Ja suvi on juba väääga lähedal...

Millest iganes

Jälle pole pikka aega midagi kirjutanud. Respekt kõigi suhtes, kes leiavad igas päevas midagi, mida kirja panna (ja kellel on selleks aega). Aega oleks ju tegelikult mul ka, aga midagi erilist, mida teiega jagada, pole toimunud. Vähemalt hetkel ei tule meelde. Igav elu mul, arvate? Ei ole, aga tööasjadest ei saa rääkida (need ei huvitakski kedagi), kooliasjadest, oma õppeainetest, ei saa ma isegi aru, rääkimata teistest, ja eraelu huvitavamad küljed jätaksin enda teada :). Ei jäägi nagu järele midagi, millest kirjutada.

Tegelikult võiks ju kirjutada millest iganes. Kes on seda proovinud, teab, et see on päris lõbus ja vahel võivad selle käigus pähe tulla üsna asjalikud mõtted. Proovime.

Apelsinikoored laual. Kui öelda "oranž", tuleb enamikul inimestel kohe meelde apelsin. Kui järele mõelda, siis ei tohiks inimkond apelsini üldse söödavaks pidada, sest kui keegi gepardinahas (seelikus) isik esimest korda apelsini puu otsast alla võttis, seda nuusutas ja siis külmavereliselt sinna hambad sisse lõi, pidi ta küll üsna kaua turtsuma ja tatistama, sest teatavasti ei maitse apelsini koor eriti hästi. Ilmselt viskas ta seepeale apelsini kõrges kaares minema ja läks laagrisse ning rääkis kui totaka vilja ta leidis ja kui vastik see oli.
Seega peaks apelsin olema söödamatute viljade all. Miks me siis apelsini siiski sööme? Ilmselt leidus tol ajal keegi eriline loll, hulljulge või/ja näljane, kes sõi nägu krimpsutades ära vastiku koore ja avastas selle alt mahlase ja maitsva vilja. Näide sellest kuidas idioodi järjekindlus meie ühiskonda edasi viib.

Niipalju apelsinikoorest ja selle panusest maailma arengusse. Nagu näha, seekord asjalikke mõtteid ei tulnud. Alati ei õnnestugi. Teinekord ehk.

Lõpetan nüüd lollused ja teen midagi kasulikku - õpin baretipoiste keelt. Au revoir.

Väikesed ja suured lahingud

Milline kummaline kevad see küll on... Ükskõik, kuhu vaatad, igal pool kisuvad asjad pingeliseks. Kui siit postituse kõrvalt linkida, paistab üks sõda, tööl käib lahing tibladega ning kodus võitlen koolitööde ja unisusega. Ei tea kas Jupiter on mingis seisus või on jälle magnettormid, aga imelikult terav õhkkond on sel kevadel.

Selle, et ma viimastel päevadel nii harva olen saanud kirjutada, võib panna puhtalt Suure Kodumaa poegade ja tütarde arvele. Terve nädal on möödunud tööl. Õnneks ei ole siiani midagi juhtunud, mistõttu näib kogu see trall natuke mõttetuna, aga võibolla pole midagi juhtunud just seetõttu, et me oleme hästi hakkama saanud. Seda ei tea. Igatahes nüüd saab ehk rahulikumalt hingata...umbes kuni eksamite alguseni.

See senester on eksameid vähem kui muidu, nii umbes viis, aga see-eest tahavad nad natuke rohkem pühendumist. Siiani olen ilusasti joonel püsinud, loodetavasti läheb ka edasi samamoodi. Kuigi vahepeal tundub küll, et ma ei saa hakkama, aga siis tuletan ma meelde üht lauset, mida ütles üks mitte väga kuulus mees: "Asjadel on kalduvus korda minna."

Ja suvi...sellest loodan ma palju, nagu igal aastal. Jaaa....suvi....mmmm....

Lihtsad mõtted

Kirjutan sellest, kuidas mul ei ole mitte millestki kirjutada. Lihtsalt ei ole tulnud ühtki sellist mõtet, mida keegi peale minu viitsiks mõelda ja lugeda. On sellised tavalised minu-mõtted. Toon mõned näited:
Kui kaua peaks ühekroonist mikrolaineahjus kuumutama, et ta sulama hakkaks?
Kas vasakukäeliste kohvitassil on kõrv teisel pool?
Kas kana saab püsti muneda?
Kui seista seljaga peegli poole, siis kui kiiresti peab end ümber pöörama, et näha peeglist oma kukalt?
Kui palju kette ja kõrvarõngaid võib räpparile külge riputada, enne kui ta niklimürgituse saab?
Kas karusmarjapõõsa juurtel on okkad?

Sellised mõtted siis. Teemad, mis on inimkonda vaevanud Hammurapi ajast saadik.

Veider on see, et kui mõni inimene leiab vastuse taolisele pikka juurdlemist nõudvale küsimusele, nö mõtleb kastist väljas, siis on teistel lihtsam see inimene vardasse ajada kui tunnistada endine arvamus valeks ja leppida uue tõega. Tuletage meelde selliseid tegelasi nagu Galilei ja Kopernikus.

Nii et alati ei ole kasulik oma mõtteid välja karjuda. Need võivad osutuda revolutsioonilisteks ja teised ei suuda neid omaks võtta. Ning siis on nad sunnitud teid tuleriidal pehmemaks praadima.