Kõik kooli

Nagu ikka suve lõpus mõtlen jälle kooliminekust. Ei tea, mis häda mul sellega on. Kohati tunnen, et kuidagi seisma on jäänud asjad ja oleks vaja kuhugi suunas edasi liikuda. Ja seda just nii, et teeks tööd edasi, aga õpiks samal ajal midagi juurde. Tõstaks n-ö turuväärtust.

Teisalt kiiret ju ei ole, las ajad lähevad paremaks ja mõte kindlamaks. Sest ega need, kes kohe baka järgi magistrit ei tee, lähevad uuesti kooli kuskil kolmekümne ümber. Selline mulje on jäänud vähemalt. Mida ma siis üldse tõmblen? Äkki otsustan vahepeal veel eriala ja elukutset vahetada, hakkan, maitea, õpetajaks hoopis. Kahe viimase sügisega olen nüüd nii kaugele vähemasti jõudnud, et paar ettevalmistavat sammu on tehtud. Eks siis 7. oktoobril on selge, mis ma lõpuks otsustasin. Kui praegune idee ellu peaks jääma ja muid geniaalsusi pähe ei torka.

Päris kindel on aga see, et esmaspäevast läheb Nete sõimerühma. Täna täitsin trükitähtedega avaldust ja vaatasime koos ka rühmatoad üle. Täitsa okei, Nete oli väga huvitatud kõigest ja kõigist. Lasteaia kohta meil ikka veel ei ole ja päris õnnelikult läks, et sõimekohagi saime, teatavasti on just neis praegu kõige pikemad sabad. Laialt on teada, et last saab kirja panna kolme lasteaia järjekorda, ent kui paljud teavad, et lisaks saab olla ka kolme lastesõime järjekorras? Keegi mainis meile seda puhtjuhuslikult, muidu oleks Nete ka järgmise aasta rõõmsalt kodus.

Kuigi Nete saab sõimes käia vaid ühe aasta, sest järgmiseks sügiseks on ta juba kolmene, annab see siiski lasteaia järjekorra mõttes aasta juurde. Loodetavasti on sellest kasu.

Muuseas, sõime juhataja ei jätnud juba esimesel kohtumisel mainimata, et kui kodust või kuskilt saab paberit, pliiatsit, mänguasju või mida iganes, võib kõik julgesti neile tassida – sel aastal ei võimaldanud eelarve ühtki uut asja juurde osta. Welcome to Edgarburg.

Niisiis Nete sõime, Anni kooli ja mina teen ikka tööd samamoodi edasi – ärkamisest magamaminekuni ja õpetajaks siiski minna ei kavatse. Liiga huvitav on selleks. Meediasuunal on ka laiemalt üsna muutusteta, üldine reklaamikäive kukub ikka veel, kuigi online-meedias on üllatuslikult päike juba välja tulnud ja eelmise aasta sama ajaga on onu emori uuringu järgi vilkuvaid ja tõmblevaid bännereid müüdud kuskil 13% jagu rohkem. Kuna online on kiire reageerija, siis äkki on varsti oodata olukorra paranemist laiemalt, ka trükimeedias. Mil määral aga taastumine tuleb ning milline hakkab olema online’i, paberi ja tele vahekord, ei soovi keegi vist veel ennustada.

Selline suvaliste mõtete lühiülevaade siis.