"Miks sa hilinesid?" "Mu laps..." "Aaa, selge."

Kaks nädalat uut elu on homsest täis. Harjumine läheb kenasti üldiselt, kuna laps ei ole meid eriti millegagi šokeerinud - magab, sööb, nõuab tähelepanu ja teeb püksi. Seega ei midagi uut, vähemalt kolme neist teeme me kõik iga päev.

Praegu on vaid üks asi, millega harjumine mul ilmselt päris kaua aega võtab. Mulle ei ole iial meeldinud, ega meeldi ka edasipidi igasugune hilinemine. On häbiväärne, kui inimene ei ole suutnud õppida oma aega planeerima ja peab laskma sellepärast oodata teisel inimesel, kes teab, kuidas kell töötab. Loomulikult ei kuku ma vihast vahutama kui takistuseks on mingid välised tegurid, nii mõistlik olen ma küll.

Iseenesest mõistetavalt - kui nõuan täpsust teistelt, nõuan seda eriliselt hoolikalt ka endalt ning siiani olen püüdnud alati olla kõikjal õigeks ajaks. Nüüd pean hakkama sellest nõudmisest taganema, sest kella tundmist oleks palju paluda ühelt pisikeselt inimeselt, kes ei tunne oma käsigi ja annab iseendale molli.

Raske saab see harjumine olema, väikese prääniku tahtmised ja otsused on täiesti ettearvamatud. Pean hakkama spekuleerima umbes tunnikesega kummalegi poole õiget aega.

Lõpuaktusele jäime tunni hiljaks, rongi peale jõudsime ligi pool tundi varem, arsti juurde hilinesime umbes 45 minutit...jah, mingi tund mõlemale poole on enam-vähem.

PS. Kas on üldse mõtet kohale minna, kui midagi kestab alla tunni?

Patrull-ettekanne

1) Ei ole veel titeblogi kohapealt seisukohta võtnud, sest miks seista kui on vabu toole.

2) Nädal seadusega lubatud 10-tööpäevasest puhkusest on läbi saamas. Osalt nagu tahaks tööd vahepeal teha. Samas olen olnud terve nädala üsnagi heli-, pildi- ja kirjakindlas infomullis, ega tea suurt midagi, mis toimub. Ja nii on ka hea olla.

3) Laps kasvab, mis on iseenesest üsna loogiline. Täna suutis terve minuti jälgida kindla pilguga üht mänguasja. Siis vajus kurnatult unne.

4) Viisin välja viis kotitäit prügi. Naabrid ilmselt arvavad, et tükeldasin kellegi ja viskasin jupid biolagunevasse. Ootan politseid.

5) Külmkapi üleval paremas nurgas asuva Arktikatsooni uks on kinni külmunud. Esialgsetel andmetel on lõksu jäänud hakkliha, jääkuubikud (40 tk) ja teadmata arv pelmeene. Päästetööd kestavad.

Ettekande lõpp.

PS. hullult tahaks kirjutada asjalikku maailma ja Eesti ühiskonna probleeme käsitlevat blogi, kus kõlaksid argumeneeritult ja lahtiseletatult minu mõtted kõigest ümbritsevast.

Aga ei viitsi.

Mõttetult vajalikud titeblogid

Üks kuuno-nimeline kommenteerija on eelmise postituse juurde jätnud lühikese ent seda sügavama küsimuse - kas äsjasündinul ka oma blogi on.

Sellised titeblogid on ühed veidrad vigurid. Väga mõnus on pastakaga paberile kirjutamise asemel tippida lapse esimeste mustade mähkmete, esimeste sammude ja esimeste tapeedisodimiste kirjeldused blogisse ja talletada nad sellisena internetis igavesestajastigavestiaamen. Kole mõnus on kuupäevade või isegi labelite abil huvitavamaid juhtumeid hiljem üle lugeda ja ilmselt viitsib ka laps ise vanemaks saades enda kohta arvutist rohkem lugeda kui juba kolletunud ja kopitanud kladest.

Olles sattunud mitmeid kordi (nii tööalaselt kui ka vabaajaselt) erinevate inimeste titeblogidele, on mul nende vastu kujunemas aga hoopis kergekujuline lööve. Lihtsalt igavad on need. Mitte keegi ei viitsi lugeda võõra lapse nädalasest kasvamisest ja sellest, kuidas laps kogemata või meelega käterätikusse pissis. Väga kena on sellist blogi pidada oma sugulaskonna ja iseenda jaoks, kuid siis ei ole mõtet seda avalikuks teha.

Seega olengi nüüd jõudnud olulise kohani - kas teha titeblogi või mitte. Võiksin ju teha, proovides kirjutada mitte lihtsalt statistilist ülevaadet ja olukirjeldust. Üritaks äkki olla kuidagi loovam. Ja võiks ju kirja panna ka erinevaid mõtteid, mis titendusega seoses tulevad. Kas seda viitsiks keegi lugeda? Kas ma kirjutaks sinna sama usinalt kui siia? Kas täita ja lugeda seda salaja üksi teki all või kuulutada kõigile, kes blogides ringi kondavad?

Et siis mis?

(Fotol tänane algul närve rebestav, hiljem tore ja mõnus koolilõpetamine)

Üks väike neiu

NIMI: teadmata
SUGU: naine
SÜNNIAEG: 16.06.2008; 22:11
KAAL: 3,7 kg
PIKKUS: 51 cm
JALANUMBER: väike