Pulitzerid

Siinsete ajakirjandushuviliste hordide rõõmuks püüan teha väikese ülevaate Pulitzeri preemiatest ja trendidest ajakirjanduses, millele võitnud tööd minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt viitavad.

Esiteks kõige huvitavama trendinäitajana enda jaoks tooks välja Breaking News Reporting (ei oskagi seda eesti keelde panna, üldiselt siis mingi mõjuka sündmuse kajastamine selle toimumise ajal vms) kategooria võitja – The Toscaloosa Newsi toimetus. Nimelt tõi žürii välja toimetuse töö piirkonda tabanud tornaado kajastamisel.
Toimetus kasutas traditsioonilise reporteritöö kõrval reaalajas toimuva edastamiseks sotsiaalmeediat, mis aitas oma operatiivsuses leida kadunud inimesi. Lisaks suutis toimetus ajalehe koos põhjaliku artikliga välja anda, kuigi trükikoda jäi vooluta ja leht tuli trükkida 50 miili kaugemal asuvas teises trükikojas.

Ka kaks auhinnata jäänud nominenti paistavad žürii jaoks silma sellega, et on kasutanud uudissündmuse kajastamisel kõiki võimalikke kanaleid – Twitter, videod, helifailid jne, rääkimata põhjalikust tausta ja kontekstiga uudisloost järgmise päeva ajalehes.

Samasse kasti läheb ka Public Service kategooria Pulitzer, mille sai The Philadelphia Inquirer lugude eest, mis paljastasid linna koolides vohava õpilastevahelise koolivägivalla. Lugude illustreerimiseks kasutati taas videoid.

Ilmselt on see pöördumatu trend, et reporter peab ühe käega filmima, teisega postitama status update'i Twitterisse ja FB-sse, kolmanda käega kirjutama märkmeid, neljandaga helistama allikatele ametliku info saamiseks ning kinnituste ja kommentaaride küsimiseks. Toimetusse jõudes peab lehe trükkimineku ajaks kõigi nelja käega ka sügavuti mineva loo kokku kirjutama.

Olles kindel, et need ajad, kus reklaamiraha voolas toimetuste akendest sisse, on jäädavalt möödas, siis ei jää lihtsalt muud üle, kui üks inimene peab suutma teha rohkem tööd. Rohkem selles mõttes, et tegeleb ühe teemaga põhjalikumat, aga samas ka mitmekülgsemalt. Tunnistan, et tegelikult eelistaksin kui lehte kirjutaja teeks oma tööd ja videoreporter enda oma, aga nii paljude inimeste jaoks raha lihtsalt enam ei jätku.

Väga huvitava arenguna võib välja tuua, et kategoorias National Reporting sai auhinna The Huffington Posti ajakirjanik Iraagis ja Afganistanis võidelnud USA sõdurite psüholoogilistest ja füüsilistest hädadest kirjutades. Märkimisväärne on, et HuffPost ei ole traditsioonilisest paberlehest välja kasvanud veebisait, vaid otse internetti loodud ja algselt aktiivseid blogijaid ning nn kodanikuajakirjanikke (citizen journalism) koondanud lehekülg. Sisuliselt seega Pulitzer uurivale blogijale. Tähelepanuväärne.

Uuriva ajakirjanduse preemia läks jagamisele The Seattle Timesi ja Associated Pressi vahel. Esimene kirjutas sellest, kuidas haiglas kasutati patsientidel valuvaigistina odavamat ent ohtlikku ravimit, teine sellest, kuidas politsei luuras igapäevaselt moslemikogukodade järel. Huvitav on, et AP on teatavasti uudisteagentuur, mitte ajaleht.

Üldiselt võib öelda, et teemadest väärivad auhindu ikka ja jälle need, mis ühiskonda vapustavad, toovad (enamasti) ebameeldiva üllatuse sealt, kust ei osata seda oodata. Lood kutsuvad üles teravaid arutelusid poliitikute seas ja enamasti järgneb ka mingi muutus kas regulatsioonis või kuskil juhtkonnas.

---

PS. Hakkasin seda postitust kirjutama teisipäeval, seega on vahepeal jõudnud ülevaate Pulitzeridest teha juba ka Postimees ja kuskil kuulsin veel sellest.