49. nädal

Michal astus tagasi
Uudis, mis oleks pidanud ilmuma umbes juunis või juulis. Täpselt siis, kuu pärast Meikari arvamuslugu, oleks pidanud nutikas minister taipama, et hea oleks korraks kõrvale astuda. Aga ei astunud ja nüüd on lootusetult hilja, sest valetamisskandaal on juba ammu paisunud üldisemaks usaldamatuse skandaaliks ja ainuüksi Michal enam pingeid maha ei võta. Kui Michal oli kindel, et tema midagi valesti teinud ei ole, miks ta siis ometi oma kohale jäi? Praegu oleks võinud oma volitused taastada, sest uurimine on lõpetatud. Ja olekski olnud kõik – ei olnud midagi valesti, nagu Michal ütles, ja jätkab ametis. Jääb üle ainult arvata, et Michal ega ülejäänud Reformierakond ei olnud üldse kindlad, et puhtalt pääsetakse.

Reformierakonna reiting kukub
Paistab siiski, et mingi erinevus Keskerakonna ja Reformierakonna ning nende valijate vahel on. Savisaare jamad ei mõju valijatele kohe üldse, reiting pigem tõuseb. Reformi puhul kui alguses paistis, et reiting samuti ei lange, siis väikese lõtkuga hakkas see siiski kukkuma. Heameelt teeb, et inimestele siiski lähevad sellised skandaalid korda ja oma arvamust ka väljendatakse. Paha tuju tekitab see, et kahjuks on tõsi see, mida poliitikud ise kinnitada ei julge – reiting on A ja O. Kõige alus. Kõigepealt oli reiting, siis tuli Suur Pauk ning seejärel hakkas universum paisuma, tekkisid tähed. Vaadake uudiseid tagantjärgi. Seni kuni reiting püsis, oli jutt hoopis teistsugune kui praegu. Veel märkate, et retoorikamuutused tulid alati paar nädalat enne järgmist uuringut, mis tähendab, et tulemused lekivad. Aga nii või teisiti, ei inimesed tänaval, meeleavaldused, petitsioonid, hartad ega jääkeldrid ei mõjuta – ainult reiting.

Kaitseväe säästuarengukava
Sel nädalal lekkis üsna laialdaselt kaitseväe uus kümneaastane arengukava, millest selgub tõde selle kohta, mida Eestis tegelikult kahe SKP protsendi eest saab. Kaitseväe neli aastat tagasi loodud illusioonid kopteritest tankideni, sõjaväelinnakutest oma õhuväeni kriipustatakse kõik maha. Ja seni on kuulda valdavalt kiitvaid kommentaare, sest see, mis buumiaja kirja sai oli tõesti väheke liiga ambitsioonikas. Kahtlusi tekitav vaid otsus jätta ära Jägala sõjaväelinnak, mis oleks koondanud mitmeid väeosi ja sedasi tõenäoliselt pikemas perspektiivis toonud kokkuhoidu. Mereväe karm otsus müüa lipulaev „Admiral Pitka“ ja õhuväe kärpimine sisuliselt miinimumi teevad küll kurvaks. Aga kui raha ei ole, ega tule, siis pole midagi teha. Jääb ainult loota, et Ämari suudetakse käigus hoida.