Koolilaps

Reede-laupäeva veetsin Tartus. Olen nüüd väikest viisi tudeng jälle, kuigi ekstern ja avatud ülikoolis. Seda seniks kuni magistrisse astumiseks vajalikud kaks ainet tehtud saavad. Mõtlesin Tartusse sõites, millal seal viimati käisin. Ses mõttes käinud, et ei teinud seal poepeatust või tankimispeatust kuskile mujale teel olles, vaid tõesti käisin Tartus. Mõtlesin välja ka – see oli 2005. aasta suvel.

Tore oli näha, et suurt midagi pole muutunud. Jah, on kerkinud miskised kõrghooned, taskud ja plaskud, aga muu paistab ikka sama olevat. Vaevata leidsin üles kõik olulised kohad. Reedel veetsin esmalt neli tundi loengus – meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid. Paljutki olin kuulnud, kuna teadustööde tegemine paistab olevat erinevates humanitaarteadustest üsna sarnane.

Kui loengud läbi, algas kultuuriprogramm. Esmalt Pirogovil, siis hiljem Krooksus, kus sujuvalt näidati telksist ka Eesti-Serbia jalgpallimängu. Emotsioonid olid vägevad, ega ei uskunud sellist edu meie poistelt. No ja selle peale läks ka paar kannu kergelt. Edasi leidsin end Illuminaadist või mingist sellisest keldrikõrtsist. Lõbus õhtu.

Hommikul olin kella 12-st loengus jälle. Seesama mis eile. Pärastlõunal sain ka teises aines – ülevaates meedia ja kommunikatsiooni teooriatest – käe valgeks. See oli küll palju huvitavam loeng, kui võib nimest järeldada. Palju tuttavat tuli ette, mida olen ise märganud, kuid ei ole osanud seletada või põhjendada. Just sellistes asjades selguse saamiseks ma kooliga mässata tahangi.

Kokkuvõttes ülirahul. Oktoobri lõpus jälle. Mitte blogis vaid TÜ-s.