Üks huvitav mõte

Ma märkasin ükspäev Rakverre sõites bussiaknast välja vaadates, et mulle ei meeldi mitte ükski aastaaeg. Mulle meeldib hoopis see aeg, mil üks aaastaaeg läheb teiseks üle - kui talvel hakkab paistma esimene ere kevadpäike; kui kevade jahedus asendub suvesoojaga ja helerohelised lehed tekivad puudele; kui suve lämmatava palavuse vahetab välja sügisene kargus ja värvilisus; kui sügise sopp ja pori asendub hommikuse härmatise ja esimese lumega.

See nähtus kehtib ka mujal. Näiteks saades parema töö, meeldib inimestele see hetk, kui neid ülendatakse, pärast teevad nad oma uuel kohal samamoodi jälle rutiinset tööd. Ja näiteks poest midagi ostes on kõige parem hetk see kui sa saad soovitud asja. Pärast, kui see on juba sinu oma, ei paku selle omamine enam üldse nii palju põnevust kui ostmise ja igatsemise hetked. Seda rida võib tegelikult jätkata ka peaaegu kõigi teiste nähtustega, mis elus ette tulevad.

Huvitav eks? Või siis loll....