Jälle ma ei viitsi

Jälle ma ei viitsinud kooli minna. Laiskus pole talveks lõunasse läinud, vaid passib siinsamas ja manab välja udust ilma ning uimast olekut. Loodetavasti jõuan vähemalt tööle õhtul.

Ega muud suurt öelda ei olegi. Tiksun talvisel režiimil ja kujutan ette, mida kõike kasulikku võiksin ma pihta hakata ajaga, mille niisama maha lebotan. Arvuti tahagi tulin heade kavatsustega kirjutada essee Ristikivi raamatust "Kõik, mis kunagi oli", aga siin ma nüüd olen. Muidugi tuleb veel ka uudised läbi lugeda ja siis peaks midagi sööma ja... .

Tööl vaja veel see nädal ära venitada, siis mitu vaba päeva, mil kihutan maale ilmselt. Siis saab asjade tegemata jätmist vabandada sellega, et kõik vajalik on linnas.

Päevapoliitikast: Ragbimängija jooksis gepardiga võidu.
Minu kommentaar: Ei ole vaja torkida loomi, mis on väledamad kui kokkerspanjel. Siis ei lõpe asi võidujooksuga.