"Ma ei taipa ma ei näe, kas teda kasvab puus. Raha jutt käib iga päev iga mehe suus" (Üks Klassik)

Pool kuud läbi ja aeg teha jälle lühike sissekanne. KAMINaga on nüüd JOKK ja uus töö on ka OK.
(Lame nali tuli välja).

Igatahes olen praegu rahul, kuigi uus töö nõuab ikka märgatavalt suuremat osa minu energiast. Tunnistan täitsa ausalt, et kui järgmine semester oleks sama palju loenguid kui varem, siis ei jõuaks seda tööd kooli kõrvalt teha. Loodetavasti kahe-kolme loengu ja baka tööga saan ikka hakkama.

Eksamitest nii palju, et mõni on tehtud, osad veel jäänud. Läheb nii nagu ikka, keskmiselt. Kui ise loll ei ole, peaks tehtud saama ikka kõik.

Ühikas tõstetakse hindu. Nüüd lisatakse ka meile stabiilsele üürile äärmiselt kõikuvad kommunaalkulud, mis tähendab ükskõik millise summa lisandumist iga kuu. Valvememme arvates ca 300. Eks näis, aga toas ringi vaadates tunnen, et maksan juba väheke liiga palju selle kõige eest.

Ja et kommunaalidest veel vähe on, ajas valvememm mind kahekümneviiekaga tuppa tagasi, kui tahtsin pesukaarti osta. Uuest aastast on see teenus 40. Eks ma siis lugesin portsu kahekrooniseid juurde. Rohkem ei oskagi selle teema kohta midagi lisada. Ootan päeva, mil mu kindlasti-kuskil-redutav-aga-madalat-profiili-hoidev kanada või austraalia või ükskõik mis onu kuskilt välja kargab ja mind rahakuhja all lämmatada tahab.

"Aga aitab lobast," nagu ütles poliitik ja läks valijatega kohtuma. Lähen ka mina. Telekat vaatama.