
Laupäeval linnas ja teha pole suurt midagi. Muidugi kui mitte arvestada kooliasju, mis mind siin õigupoolest hoiavadki.
Meil jälle uued naabrid - venelased muidugi. Aga esiotsa tunduvad suhteliselt normaalsed, vähemalt 50% sellest paarist saab aru ka riigikeelest. Viimasel ajal käib üldse tihe sebimine siin kõrvaltoas. Kolisid välja IT-eestlased, siis oli pikem vaikus, jõudis lausa ära harjuda nagu elaks oma korteris.
See periood lõppes hiljuti, mil oma kodinad tassis sisse ahelsuitsetajast medõde. Ma olen siiani arvanud, et inimesed, kes töötavad meditsiinivallas, peaksid üldjuhul olema keskmisest intelligentsemad. Aga näe, iga päev saad ikka selgeks, kui vähe on maailmas midagi kindlat. See ca 35-aastane tädi ei rääkinud sõnagi eesti keelt ja ka sellest, et ta ei tohi oma toas suitsetada, kuna siis haiseb ka meie tuba, sai ta aru alles siis, kui Anni ja juhataja olid kokku neli korda ta peale karjunud. Siis otsustas ta mujale kolida, loodetavasti Novaja Zemljale.
Eks ta muidugi käis vahepeal ka väljas suitsu tegemas, aga ma saan aru, kole ebamugav on kui tuled suitsult ja oled juba ühe saapa ära võtnud kuid organism nõuab juba uut ja vaja jälle riidesse toppida. Selliseid kloune näeb ikka harva.
Nüüd siis uued. Suitsetamise kohta veel ei tea, niipalju on selge, et oma varandust on neil mitme kapi jagu. Vilksamisi nägin ka kolmeliitriseid purke sissetehtud kurkidega.
Lõppu lugu teistest venelastest, kes ühikasse kolimise asemel koopas maailmalõppu ootavad. Iroonia missugune.
Kõik
laupäev, 16. veebruar 2008
Naabritest ja muust
Trükkis Urmas kell 16:55 0 kellegi teise oma
Mingi teema või nii: mis ma arvan, ühikas
teisipäev, 15. jaanuar 2008
"Ma ei taipa ma ei näe, kas teda kasvab puus. Raha jutt käib iga päev iga mehe suus" (Üks Klassik)
Pool kuud läbi ja aeg teha jälle lühike sissekanne. KAMINaga on nüüd JOKK ja uus töö on ka OK.
(Lame nali tuli välja).
Igatahes olen praegu rahul, kuigi uus töö nõuab ikka märgatavalt suuremat osa minu energiast. Tunnistan täitsa ausalt, et kui järgmine semester oleks sama palju loenguid kui varem, siis ei jõuaks seda tööd kooli kõrvalt teha. Loodetavasti kahe-kolme loengu ja baka tööga saan ikka hakkama.
Eksamitest nii palju, et mõni on tehtud, osad veel jäänud. Läheb nii nagu ikka, keskmiselt. Kui ise loll ei ole, peaks tehtud saama ikka kõik.
Ühikas tõstetakse hindu. Nüüd lisatakse ka meile stabiilsele üürile äärmiselt kõikuvad kommunaalkulud, mis tähendab ükskõik millise summa lisandumist iga kuu. Valvememme arvates ca 300. Eks näis, aga toas ringi vaadates tunnen, et maksan juba väheke liiga palju selle kõige eest.
Ja et kommunaalidest veel vähe on, ajas valvememm mind kahekümneviiekaga tuppa tagasi, kui tahtsin pesukaarti osta. Uuest aastast on see teenus 40. Eks ma siis lugesin portsu kahekrooniseid juurde. Rohkem ei oskagi selle teema kohta midagi lisada. Ootan päeva, mil mu kindlasti-kuskil-redutav-aga-madalat-profiili-hoidev kanada või austraalia või ükskõik mis onu kuskilt välja kargab ja mind rahakuhja all lämmatada tahab.
"Aga aitab lobast," nagu ütles poliitik ja läks valijatega kohtuma. Lähen ka mina. Telekat vaatama.
Trükkis Urmas kell 22:08 2 kellegi teise oma
reede, 1. juuni 2007
Ümberpaiknemine
Täna lõpetasin kolimist. Tassisin viimased asjad uude tuppa, viie meetri kaugusele vanast toast. Anni hoiab Annat ja mina müttasin senikaua tolmuimejaga. Viimane pärineb umbes devoni ajastust, seetõttu võttis mul koristamine päris mitu tundi. Kui imeja ära viisin, selgus, et keegi oli vahepeal kolm korda seda otsimas käinud. No aga mul oli ka kaks tuba koristada.
Kui algul tundus uus tuba pisut hullemas seisus kui vana, siis nüüd, kui oma tuttavad asjad on ümber, aknad on puhtad (AITÄH, Anni), siis on täitsa hea siin. Peamine põhjus, miks me siia kolisime, oli see, et siin on rohkem ruumi. Jääb isegi vaba põrandapinda, et pikali visata. Nüüd saab ehk ka külalisi kutsuda - on, kus istuda vähemalt. Mina olen igatahes väga rahul.
Nüüd oleks vaja hakata tegema raamatu analüüsi, mis on viimane kooliasi sel õppeaastal. Nagu näete, ei ole ma eriti tööhoos, nagu ikka. Hea meelega koristaks veel ühe ringi, võibolla vahetaks tapeeti või läheks murukääridega Kadrioru parki pügama. Igatahes õppimiseks mul aega ei ole - nii palju asju vajab nokitsemist. Tegelt eks ma millalgi ikka teen selle analüüsi ära - püüan teha ühe jutiga, siis on valmis ja vsjo.
Trükkis Urmas kell 14:45 0 kellegi teise oma
