Nagu lugejad kõik märkasid, proovisin aastat alustada uljalt blogides, et siis vähemalt ühe postiga nädalas välja tulla. Aga tuli välja, et ei tulnud välja. Vabandus valige järgneva hulgast: puhkus, palju tööd, vähe vaba aega, mõtteid pole, mõtteid on, aga ei viitsi kirjutada, elumuutused, koer sõi arvuti ära. Osad siit on õiged ka. Koera oma mitte, selle vale pärast vabandan.
Igasugu sebimist on palju olnud ja tegelikult on juhtunud ka asju, millest siia kirjutada, aga pole kättevõtmist olnud lihtsalt seni.
Uudis nr 1: lähen kooli taas. Olen seda jõudnud päris paljudele rääkida, aga panen korra ka siia kirja ikkagi. Eesmärgiks siis saada ajakirjanduse osas targemaks. MA-ks koguni. Plaan on olemas ja tahe on olemas, eks näis kuidas see välja kukub. Palju loodan sellele, et kuna olen valdkonnas sees, siis leian õppides palju tuttavat või midagi, mis vähemalt haakub mu seniste kogemustega ning see kõik annab lisamotivatsiooni. Ei loo illusioone, et järgmise kahe aasta jooksul palju magada või puhata saan. Aga ma arvan, et olen valmis.
Uudis nr 2: noored inimesed siiski abielluvad. See on väga tore, ma ei oskagi öelda, miks täpselt see tore on. Ühiskond otseselt ei nõua enam ammu kooselu seadustamist, seega on hea, et inimesed sellest hoolimata leiavad põhjuseid, miks oma tihti juba pikka aega tagasi tehtud otsus ka lõplikult kinnitatakse.
Rohkem uudiseid vist ei olegi, eriti isiklikust elust. Andunud lugejad saavad jääda siis ootama postitusi meediateemadel ning eriti õpingute teemadel. Viimased hakkavad kindlasti sisaldama hulgaliselt vandesõnu, virinat ning küsimusi miks küll, kas keegi ei võinud varem öelda, millal ometi, kas keegi teab jne. Aga varasemast ülikooliajast saadud kogemus ütleb, et blogipostitusi hakkab rohkem tulema, eriti kui samal ajal oleks vaja mingit kooliasja teha.
Måneskin “Coraline”
1 aasta tagasi
4 kellegi teise oma:
Ma pole muidugi selle osakonna tegemistega väga tuttav, aga kas MA mõte (vähemalt UTs) ei ole pakkuda teoreetilisi teadmisi ja mitte praktilisi oskusi? Ehk siis kahtlen, kas sinu praktilistest oskustest on ikka nii palju abi kui loodad.
Võibolla väljendasin end pisut segaselt. Ei pidanud silmas oskusi, pigem kogunenud teadmisi. Abi seisneb selles, et teooria asetub kergemini paika kui õppides meenuvad praktikast juhtumid, mis õpitavat kinnitavad.
See on nagu tagurpidi õppimine, aga kui eeldusaineid läbisin, siis töötas ideaalselt. Ahaa-momente oli palju ja ei olnud tunnet, et loeks ja kuuleks midagi võõrast, keerulist ja kauget. Tuttav oli hoopis. Selline asi annab indu.
Sel juhul oled sa suur VÕTA sõber, sest sellega annab päris palju elukogemusi praktika tööde ja aruannete kaudu ainepunktideks muundada.
Niikaua kui vaid kõiki asjaolusid oma kogemuse juures hästi mäletad, ning keegi asjapulk juures oli, kes seda kinnitada saab. Siis tollele lükkad ülevaataja lehe kätte ja lased ära täita ning saad veel tagasisidet kah kuidas kõrvalt tundus.
Ja jälle üks õpingutega ühildatud praktika nagu maast leitud ;) kui need peaksid teooriaga kaasnema...
su õppimise kohta kehtib ütlus - hüpotees -> praktika -> teooria.
esimese said BA-ga kätte, teise EPLis ja ERRis ning kolmas tuleb MA-ga.
PS: esimene lõik su postist kehtib minu kohta vist juba möödund aasta algusest saadik.
Postita kommentaar