Bussis

Ühistransport on selline tore leiutis, kus väga harva hakkab igav. Kui oma silmi lahti hoida, võib näha ikka igasuguseid asju. Eriti inimesi. Ja alati ei peagi ise tähelepanelik olema - osad tegelased lausa naudivad seda, kui saavad teistel reisijatel meelt lahutada.
Kõige põnevam kategooria bussikasutajate hulgas on Korpulentne Baretiga Vanamemm. Kui ma märkan bussi sisenedes mõnd KBV-d, siis võib kindel olla, et midagi hakkab varsti juhtuma.
Ka tänasel reisil hoolitses üks tädike selle eest, et ma ei peaks veetma aega oma mõtetega tegeledes, mis on põnevuselt kohe järgmine peale kartulivõtmist.

Asja juurde. Peale pooletunnist sõitu ütles bussil üles mingi vidin, mis seda kümnetonnist elukat liigutab ja me peatusime hardas vaikuses teepervel. Kogenud bussijuht teadis kohe, kuidas tegutseda - kontrollis asja, võttis kiire kõne abi kutsumiseks ja püüdis ise masinat korda saada. See tegevus vältas kuskil 15 minutit ja kõik reisijad ootasid kannatlikult oma kohtadel. Kõik, peale ühe.

Juba siis kui buss peatus kohas, kus pole ette nähtud, hakkas üks KBVlane nihelema. Ilmselt otsis temas pulbitsev elukogemus juba mõnda aega väljapääsu ja nüüd anti talle see võimalus.
Peale viisakat kaheminutilist närvilist ootamist ei pidanud tädi enam oma sisemistele tungidele vastu, ajas vahekäigus rabeledes mantli selga ja tatsas välja lörtsisajusse, vaesele bussijuhile appi.

Kuna bussi mootor ei mürisenud, oli kuulda üksikuid katkeid memme ja bussijuhi vestlusest, kus KVBl oli tekstiline osa ja bussiuht väljendas end elava miimikaga. Tädi poolt olid eristatavad sellised sõnad nagu "ajagraafik", "keskmine palk", "kolvitihend", "kütusepump" ja "isamaaliit".

Bussijuht vastas kõigele väga paljuütleva vaikimisega ning intensiivse suitsetamisega.

Mind hämmastab ikka ja jälle, kuidas inimestesse vananedes ladestub kõige erinevamaid teadmisi. See mida mõni on õppinud bussijuhtide koolis ja aastaid seda tööd tehes, on mõnel selge lihtsalt iseenesest. Ilmselt oskaks see tänane memm lahti võtta ka reaktiivmootorit. Lihtsalt kahju, et ta ei juhtunud reisima lennukis vaid pidi leppima igapäevase bussiloksuga. Milline raiskamine!

KBVde puhul on huvitav veel see, et kuigi nad omavad teadmisi kõigis eluvaldkondades, ei kipu nad oma tarkust rakendama, vaid keskenduvad alati olukorra juhendamisele ohutust kaugusest. Nad on kui tähtsad võõrleegioni kindralid, jagades barett viltu peas ning kilekott käe otsas häälekalt ülesandeid.

Teine, väheke tagasihoidlikum osa KBVdest on need, kes ei võta olukorda otseselt enda kontrolli alla, vaid kommenteerivad tegevust eemalt ümberolijatele või tuttavatele kui neid juhtub kohal olema.

Kindel on aga see, et kui mõni selline tädike kohal on, pole vaja midagi karta - te olete heades kätes. Kuulake ja täitke käsku.