Väraaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaav!!!!!!!!

Mulle meeldib sporti vaadata. Tore on näha ehtsat emotsiooni õnnestumisest või ebaõnnestumisest. Kuna viimasel ajal on tekkinud võimalus jälgida Eurosporti, siis on hakanud ETV spordiülekannete juures üks asi häirima. Kommentaarid. Professionaalsuses pole küsimus - Osila, Kaljuveer, Säärits teavad, millest nad räägivad. Lihtsalt oleks tore kui nad räägiksid mõnuga. Nende jutust on kohe tunda kui raske neil seal olla on. Nii aeglane, pikkade pausidega - isegi 100 meetri finaal ei pigista Osilast emotsiooni välja. Ka sportlased hakkavad aeglasemalt liigutama, kui eesti omad kommenteerivad. Oda muudkui lendab ja lendab nagu aegluubis ja sõnad muudkui venivad ja venivad.

Eurospordis on asi natuke teisiti. Visatakse nalja, juletakse mikrofoni naerda, lõõbitakse üksteise kallal, naerdakse teise vääratuste üle, lobisetakse tühjast-tähjast. Ning samas põrutatakse fakte, analüüse, arvamusi, ennustusi, telgitagust. Sport ON meelelahutus, võtke seda kui tõsiselt tahate. Eurospordi mehed teevad meelelahutust. Ma ei kujutaks ette, et ma vaatan otsast lõpuni kaheksa tundi kestva Tour de France'i etapi, kui seda kommenteerib keegi eesti omadest. Eurospordist ma vaatasin selle lõpuni ja mul ei olnud igav.

Kiidame ka. Jurtšenkot. Ainus eesti kommentaator, kes julgeb tõsta häält, kui pinge tõuseb, julgeb naerda kui midagi naljakat juhtub ja ei karda teha vigu. See mees teeb meelelahutust ja nauditavalt.

PS. Ja ärge öelge, et mine tee ise paremini. Ei lähe. Sest ma paneksin ka Osila magama oma jutuga. Aga mulle meeldib vaadata ja kuulata, seepärast õiendangi.