Väike raamat

I peatükk

Märkasin ükspäev, et loen parasjagu nelja raamatut korraga. Varem nagu ei pannudki seda tähele, aga ükspäev siin hakkasin üht head järjehoidjat otsima ja avastasin, et see juba hoiab järge. Siis meenus, et kuskil on veel kaks lõpetamata raamatut.

See vist ei ole tegelikult normaalne. Ilmselgelt on mul probleeme keskendumisega ja olen pealiskaudsus isiklikult. Tuues raamatukogust mõned teosed, pean valima millest alustada. Selle valikuga saan üldiselt hakkama - kaanekujundus teenib talle kulutatud raha välja. Aga olles alustanud lugemist ei saa ma peast välja mõtet, et äkki see teine raamat seal on veel huvitavam. Siis ei tule lugemisest midagi välja ja ma luban endale, et loen teisest raamatust vaid paar lehte, nii proovi mõttes.

Selleks ajaks on mul kindlasti kuskil pooleli veel mõni raamat, mida ma olen alustanud, aga mingil põhjusel on pikem vahe lugemises sisse tulnud ja raamat seisma jäänud.

Tahaks loota, et seda pealiskaudsust ja süvenemise suutmatust ei tekita praegune ametikoht.

II peatükk

Midagi marulahedat ei toimu. Väike tootmiskasvu vähenemise faas on parasjagu, aga nagu ka Eesti majanduse puhul, ei saa siingi rääkida langusest. Oh ei, tee viie edukama poole on endiselt lahti :)

Õnnesoovid Vändra sellidele, kes tenniseturniiri käima panid. Ausalt öelda suhtusin idee teostumisse väikese ettevaatusega, sest Vändras on ennegi püütud asju korraldada, kuid kõik on sumbunud bürokraatia tihkesse kummiliimi-taolisesse massi. Tublid, et sellest läbi ujusite.

III peatükk

Ilm kisub sügiseks ja ma tunnen jälle, et hoolimata sügise üldisest ebapopulaarsusest meeldib see mulle ikkagi. Karge jahe hommikuõhk, mis paneb korraks õlgu väristama ja käsi taskusse suruma; pisut udune vaikus üksikute liikujatega tänaval; sisetunne, mis paneb semikoolonitega tundelisi lauseid kirjutama.

Lõppsõna

Püüan kaaluda mõningaid otsuseid, tahan mõningaid inimesi väga näha.

Muide, kuulake Stereophonics'it. Kelly Jones on andekas.