Ühistrans-sport

Hommikul oli eriliselt udune ja tatine ilm. Peale selle jäin ma vaatamata 100 meetri takistussprindile (äärekivid, lehehunnikud ja lombid) ka bussist maha ja pidin 15 minutit järgmist ootama. Pole küll pikk aega oodata, aga kui on vaja tööle jõuda, siis tundub see igavikuna.

Olukorra teeb nõmedaks see, et 6.27 väljuma pidanud bussi taguotsa nägin peatusest minema tossamas juba 6.24. Selline asi teeb tigedaks. Eriti kui on udune ja niiske ilm, millest ma juba rääkisin (vt. eespoolt).

Kui ma nüüd tahaksin kindel olla, et homme hommikul selle bussi peale jõuan, peaksin peatusesse ronima umbes kell 6.18 või 6.20. ja kui buss tuleb õigel ajal, nagu peab, siis pean ootama ikkagi ca 10 minutit.

Täpselt bussi peale jõudmine on ikkagi puhtalt õnne asi. Uus prioriteedisüsteem bussides koos erinevate GPS-ide, pardakompuutrite ja infotabloodega olevat küll linnaametniku sõnul busside graafikus püsimist parandanud, aga näha seda millegipärast ei ole.

Aga ilmselt on asi lihtsalt selles, et varahommikul on bussijuhid veidi kärsitud ja kuna veel ei ole vaja tiheda liikluse tõttu gaasi litsuda, millega nad harjunud on, jõuavadki nad vähe kiiremini kohale kui peaks.