Ühe nädala vahetus

Pole peaaegu terve kuu midagi kirjutanud siia. Ma ei teagi, miks. Pole nagu miskit eriti põnevat toimunud. Novembrikuu ongi tegelikult ju selline – septembris lõpeb suvi, algavad koolid, oktoobris läheb päris sügiseks, detsembris algab täielik hullumaja, aga novembris nagu ei toimugi midagi. Vabandust, kellel sünnipäev sel kuul on, aga ikkagi...minu jaoks natuke selline vahepealne ülemineku kuu.
No ja veeretasin end siis töö ja kodu vahet terve selle novembri. Tööl oli päris tihe andmine, vahepeal kümme päeva järjest toimetuses. Järgmine nädal tuleb pisut teistsugune ja ilmselt ka stressirohkem, aga sellest millalgi hiljem.

Romantiline osa:

See nädalavahetus on alanud küll mõnusasti – ilm oli täna supermõnus, käisin Anetega jalutamas. Puud olid valged, lumi puhtam kui Domestose-doosi saanud vann. Isegi autod ei mürisenud tavapäraselt pori pritsides, vaid hiilisid vaikse surinaga pelglikult esimesel lumel. Inimesed tänaval olid samuti kuidagi rõõmsad, väikesed lapsed müttasid hangedes, kõikjal katsid jalajälgi kelgurajad.

Romantilise osa lõpp.

Vahel on mõnus mitte midagi teha, vaid lihtsalt olla. Näiteks täna käisin vaid uskumatud kaks korda netis uudiseid lugemas. Telekast vaatasin vaid üht Premier League’i mängu, sedagi vaid viimased paarkümmend mänguminutit. Telefoniga ei helistanud kordagi ja ID-pileti ostsin sellise, mis hakkab kehtima alles esmaspäevast, st enne esmaspäeva kuhugi kaugemale ei liigu. Ja ei kavatsegi. Lihtsalt puhkan ühest nädalast teiseks.