Rattaralli

Kavalalt planeeritud süsteem, et kolme kuu ID-pilet bussisõiduks lõppeb täpselt aprilli alguses, mil saan hakata rattaga tööl käima, pole päris kavakohaselt läinud. Seda eelkõige seetõttu, et vist hindasin aprillihommikuid tiba soojemaks kui need tegelikult on.

Nüüd siis sõidan väheke talongidega…kui ei unusta komposteerida. Seda on juba paar korda juhtunud, et alles bussist välja astudes tuleb meelde, et pidin ju pileti augustama. Mis teha, kui harjunud mugavalt ID-piletiga sõitma.

Ratta tahtsin hooldusesse viia, kuna see terve talve seisnud ja liikuvad osad kuivaks jäänud. Millegipärast mäletasin, et 100 krooni maksab hooldus. Aga ei maksnud – hoopis 600. Nii palju ma mugav olemise eest maksta ei kavatse, ostsin hoopis õli ja hakkasin ise spetsialistiks.

Ootan juba pikisilmi soojemaid ilmu, et saaks rattaga mõne pikema tiiru teha. Ka jalgrattateid on Tallinna juurde tekkinud ja need on üsna heas korras (vähemalt suurem osa) ning ootavad katsetamist.

Muus osas muutusteta. Rääkisin korteriomanikule madalama üüri mõttest ja tema ütles selle peale, et ahah, paarsada krooni siis umbes või kui palju. Ei hakanud teda telefonis šokeerima, kui palju tegelikult tahan alla kaubelda. Eks siis järgmine nädal paistab, kas ta on üldse millegagi nõus või topib lepingu mõlemad eksemplarid mulle söögitorru.

Pühadenädalavahetuseks siis Vändrasse. Loodan suuremal hulgal puhata ja mängida ning olla võimalikult vähe kasulik ja asjalik.