Nutria dessant

Nagu karta oli, sõitis süntaksi töö vabahooga ühte musta auku. Jama natuke, aga enne eksamit on veel võimalus ja siis on mul ju aega hammasteni, et süntaksiga tegeleda. Ja nii ongi.

Aga täna siis Anniga teatrisse, seekord on kavas "Müügimehe surm". Pidavat hea olema, Lembit Ulfsak ja puha. Loodetavasti ongi. Eks ma muljetan siis kui see nähtud on.

Kui viigi-lipsuvoor läbi, algab tekiilavoor. Ilmselt ilma Ulfsakita, aga pole hullu.
Tuju on selline, et paneks vasaku käega mõne meetriste vuntsidega mehhiklase joonele. Samas võib ka vabalt juhtuda, et ei viitsigi sinna tudengipäevade lõpetamisele minna, äkki olen siis selleks juba liiga väsinud. Sellesse viimasesse varianti ma muidugi hästi ei usu. Ei tea miks küll?;)

Praegu tulin ujulast, kus uppusin omal jõul terve kilomeetri. Aplausi pole vaja...ausalt. Kõht oli nii tühi, et neelasin ühe pikukese tervelt alla. Ma isegi ei tea, mis maitsega see oli...kui see ikka oli pikuke.

Nüüd on mul aga üks kaval plaan, enne kui Anni koju tuleb. See plaan puudutab nahkpiitsa ja käeraudu...või see...khmm...grill-liha ja ahjukartulit, ma tahtsin öelda. Jah...pagan...see läks nüüd pisut piinlikuks... Igatahes ma asun tegutsema siis:)