Kodus-kodus

Kummaline, kuidas inimene alati soovib asju, ilma et tal oleks aimugi, kas ta seda tegelikult ka tahab. Mina tahtsin kunagi linna - ära siit kolkast, kus pole midagi teha, kus midagi ei toimu. Linnas on ikka õige elu. Kui tuleb tahtmine kuhugi minna, lihtsalt lähed, ega pea trantspordi organiseerimisega vaeva nägema. Inimesi on rohkem, keegi ei vahi kummaliselt, kõigil on omad tegemised.
Nüüd olen olnud poolteist aastat linnas ja arvamus on palju muutunud. Maal on vaikus, mis on täiesti kuuldav. Kui linnas on helitaustaks vaibumatu automüra, siis maal sõitvad üksikud masinad ainult juhivad tähelepanu sellele, kui vaikne siin ikka tegelikult on. Pole inimesi, kes mulle ette jääksid, ei jää ka mina kellelegi teisele ette. Keegi ei trügi, pole järjekordasid, turiste ega ülbeid tuvisid.
Naudin seda kõike nüüd kaks päeva.

P.S. Nii rahulik on, et isegi nalja ei viitsi teha.