Infosõltlusest

Naljakas, kuidas mõtled mõnd asja nii ja teisiti ega oska seda konkreetselt sõnadesse panna ning siis tuleb keegi ja ütleb selle hoobilt ära.

”Ikka kisub hommikuti oma harjumuspäraste infokanalite juurde. Vahel leiab neist midagi olulist, tihti mitte eriti. Vaatad kella, pool tundi või kauemgi kulunud. /---/ Selles, et me suurt osa igapäevasest infost ei vaja, on kerge veenduda. Paljud on viibinud kuu või paar kodust kaugel, kus internetilevi pea olematu. Tuleme tagasi ja viime end suhteliselt kiiresti kurssi kõigega, mis vahepeal olulist juhtunud. Selleks kulub mitu korda vähem aega, kui igahommikused ”infopalvused” kokku liita. Me ei ole millestki ilma jäänud. Isegi nii lühikese perioodi vältel on Aeg ise teinud eelvaliku.” Mihkel Mutt (”Ajaleht kui moolok”, Postimees AK)

Pean tunnistama, et tunnen ise samamoodi. Ei peagi kuude kaupa ürgmetsas olema, piisab kui näiteks teha mõni online puhkuse jooksul lahti näiteks ainult korra päevas või korra kahe päeva jooksul.

Sellest piisab, et aru saada – ma ei ole vahepeal millestki olulisest ilma jäänud. Need teemad, mis tõesti on olulised, on esilehel või üsna üleval otsas ka õhtul. Kõik see, mis vahepeal on üles loobitud (mõnel portaalil 80 tükki päevas, millele Dannar tähelepanu juhtis :)), ei oma suuremat tähtsust ja risustab üldjoontes aju mõttetu pahnaga.

Milleks neid muid asju siis üldse vaja on? Kas keegi suudab seda selgitada nii, et ei kasuta sõnu uudisvoog, maht, klikk, reklaam ja raha? Või piisab ainult neist viiest?

Ma ei ole kindel, kui palju on lugejaid, kellele on oluline see, et portaalis iga külastuse korral oleks ilmunud mõni uus lugu. See jätab küll toreda mulje, et töö käib palehigis ja uudised kasvavad kui ristikud kesal. Aga kui 80% sellest toodangust on kasutu info?

Mutt räägib eespool viidatud artiklis aususest – kui ikka ei olnud täna erilisi uudiseid, siis ei olnud ja kõik. Täiesti õige jutt. Kui ma teen portaali lahti ja pole eelmisest külastusest uusi uudiseid lisandunud, siis pole järelikult midagi uudisväärtuslikku vahepeal toimunud. Ja süda rahul, võin muude asjadega edasi tegeleda.

Ei ole kurat vaja kivist vett välja väänata. Miks peaks keegi ühe online’i lugemisest loobuma puhtalt selle pärast, et näe, pool tundi tagasi käisin seal ja ikka pole uut uudist tulnud. Võibolla on selliseid inimesi, aga neid võiks siis juba sõltlasteks nimetada.

Me oleme kuidagi aru saanud, milline toit on kasulik ja milline kahjulik, ega ahmi endale sisse kõike, mida poes müüakse, kuigi meile proovitakse asju pähe määrida. Miks me siis ahmime sisse kõike seda infot, mida meile püütakse pähe määrida?

Aga nüüd tuleb keegi ja ütleb – kui ei meeldi, ära loe, ära tarbi. Ja polegi midagi mul öelda selle peale rohkem.


Tuli selline isiklikust seisukohast vastuoluline sissekanne...aga niimoodi ma mõtlen, kui mitte ”tootjana”, siis tarbijana kindlasti. Pean ausalt tunnisama, et ka mina olen uudisrisu veebi üles riputanud, nii et vastutan ka ise õige pisut selle jura eest.