Inimkatsetused Tallinnas

Esiteks peab ütlema, et ma olen pisut imestunud, et linna pimendamise teema nii suureks paisus. Algsest väikesest katsetusest kasvas meedia abil tõeline diskussioon teemal, kas selline tuledevilgutamine ikka on linlastele turvaline ja toob piisava kokkuhoiu.

Kogu selle kära juures on paar asja, millele minu arvates on vähem tähelepanu pööratud kui peaks. Teemaks on olnud ikka kokkuhoid ja linlaste turvalisus, kuid kõige selle kõrval on üks väike asi – nimelt kui hea ikkagi on selline inimkatsetus.

Kui keegi Boroditši tiimist otsustab, et sellise pimendamisega hoitaks kokku 12 miljonit, siis tundub väga naljakas, et mõeldud-tehtud, vaatame, kuidas läheb ja tuled tõmmataksegi maha. Kas tõesti ei tulnud keegi selle peale, et öine pime linn võib ohtlik olla ja tuua kaasa pidupäevad kurjategijatele? Kuidagi imelik, et arutamata viidi idee ellu. Või kui arutati, siis keegi ei tulnud selle peale? Kõlab väheusutavalt.

Idee otsejoones teostamises on minu arvates põhjus selles, et kärped oli vaja inimesteni tuua. Kui riigi vangerdamised kujuteldamatute miljonite ja miljarditega ei pruugi olla inimestele arusaadavad, siis kokkuhoiu mõttes tulede mahakeeramine on kõigile arusaadav ja kohe omal nahal tuntav. Tõenäoliselt linnaisad teadsid, et pimendamisel pikka edu ei ole, aga tulemus – näidata linlastele, et kui Tallinn kärbib, siis on seda ka kohe näha – saadi ilmselt kätte.

Kuna linn proovib end kõigiti riigile vastandada, siis see oli ideaalne käik näitamaks et riigi kärpimised on arusaamatud ja inimkauged ega puuduta kuskilt tuntavalt kõige tavalisemat inimest. Pimeda linna mõju on kiire kui nohutilkadel – raha pole, järelikult pole ka valgust.

Nüüd siis on Boroditš otsustanud koos Tallinna Kiirabi, Põhja-Eesti päästekeskuse, Politseiprefektuuri, TTÜ, kommunaalameti ning tänavate valgustamist korraldava firma KH Energia-Konsult esindajatega (kus need targad varem olid, miks ei kutsutud neid kohe arutama), et tuled kustutatakse siiski vaid tund enne päikesetõusu.

Ja jälle saab öelda – näete, tahtsime kokku tõmmata, aga ei lastud. Linlased ei ole laborirotid, kellel midagi katsetada.

Rohkem polegi mul midagi öelda, kui üldse.